EPDÜ

meie lugu

PSÜHHODRAAMA EESTIS

Eestisse jõudsid psühhodraama ideed 1930. aastatel ja seda eelkõige Juhan Luiga algatusel, kes neid oma salongides ka praktiseeris. Eestis psühhodraamat propageerinud ja edendanud psühholoogide hulgas tuleks järgmisena nimetada dr. Vaino Vahingut, kes 1960. aastatel võttis Tartus kokku asjahuviliste grupi. Koos siis loeti ja arutati J.L. Moreno  teoseid ja, näpuga raamatutes järge pidades,  lavastati nii osalejate elujuhtumusi kui ka tollal intrigeerivaid päevakajalisi sündmusi.

Rahvusvaheliselt tunnustatud psühhodraama koolitajatel oli võimalus oma töid ja tegemisi tutvustada alles pärast Eesti taasiseseisvumist. 1990. aastal viis esimese psühhodraama lühikursuse läbi Riitta Vuorinen Soomest. 1991. aastast alates laienes tegijate ring jõudsalt. Eestis viisid läbi psühhodraama kursusi rahvusvahelise litsentsiga lavastajad Jukka Kuokkanen, Martti Lindqvist ja Sirkku Aitolehti ning koolitaja Airi Pyykö Soomest, lavastajad Ruuda Palmquist Rootsist ning Peter Felix Kellermann Iisraelist.

Nendest kursustest ja töötubadest osavõtnud asutasid juba 1992. aastal Eesti Psühhodraama Ühingu. Ettevõtmine, mis algul oli pigem seltsieluline ja klubiline, muutus süstemaatilisemaks ning professionaalsusele püüdlevaks. Et enesetäiendamine välismaal polnud mitmes mõttes otstarbekohane, hakati otsima võimalust korraldada Eestis täiemahuline psühhodraama-alane koolitus, mis annaks ettevalmistuse tulevastele psühhodraama meetodi rakendajatele ja lavastajatele.

1995. aastal alustasid Eestis paralleelselt tegevust kaks koolitusgruppi psühhodraama lavastajate väljaõppeks – Sirkku Aitolehti, TEP juhitud grupp Tallinnas ja Ruuda Palmquisti, TEP juhitud grupp Tartus. Praegu toimubki psühhodraama väljaõpe kahes instituudis Tartu Psühhodraama Instituudis ja Moreno Keskuse juures asuvas Tallinna Psühhodraama Instituudis. Väljaõpe vastab NBBE rahvsuvahelisele CP ja TEP standarditele. Moreno Keskuses saab lisaks ka superviisori ja coachi väljaõppe, mis vastab ANSE standarditele.

Psühhodraama meetod on tänaseks leidnud Eestis küllaltki laialdast tunnustust ja kasutamist nii koolitustegevuses ja supervisioonis kui enesearengus ja psühhoteraapias. Kord aastas korraldatakse Eesti Psüühodaaram Ühingu egiidi all üle-Eestiline psühhodraama huviliste kokkusaamine “Kohtumine Olustveres”, kus on võimalik tutvuda selle tegevusliku grupitöö meetodi ja erinevate koolitajatega. 2000. aastal toimus Pärnus I rahvusvaheline Balti Moreno Konverents, mile korraldamise traditsiooni jätkavad kordamööda kõik Balti riigid. Eestis on toimunud ka NBBE (Nordic Baltic Board of Examiners in Psychodrama, Sociometry and Group psychotherapy) koolitajate konverents ja  FEPTO (Federation of European Psychodrama Training Organisation) aastakonverents.

0
EPDÜ liikmed
0
Psühhodraama psühhoterapeudid

PSÜHHODRAAMA KUI TERAAPIA

Psühhodraama (psyche, meel + drama, tegevus) on koondnimetus grupiteraapia meetodile, kus inimene on ise aktiivselt erinevates tegevustes ja rollides tuues terapeudi ja grupiliikmete abiga meele sees olevad kujutlused ja nn siserollid terapeutilisele lavale. Mõnikord on ekslikult arvatud, et psühhodraama on keeruliste suhete või traumaatiliste sündmuste uuesti läbi mängimine, kuid nii see kindlasti ei ole. Vastupidi, terapeutilisel eesmärgil kasutatakse pigem parandavaid kogemusi, kus on kasutuses nii inimese füüsis kui psüühika, et kogeda meelt ravivaid olukordi nii laval kui reaalsetes suhetes grupiliikmetega.  

Jacob Levy Moreno (1889-1974) poolt loodud psühhodraama on üks vanimatest psühhoteraapiatest, olles andnud mõjutusi paljudele teistele meetoditele nagu näiteks pereteraapia, gestaltteraapia, konstellatsioonid jms. J.L. Moreno oli esimene, kes võttis kasutusele sõna grupiteraapia, mida ta esitles esmakordselt 1932. aastal Ameerika Psühhiaatrite Assotisatsiooni konverentsil, rääkides tööst erinevate sotsiaalsete sihtgruppidega. Kuna psühhodraama ja sellega tihedalt seotud sotsiomeetria meetodi põhifookuses on suhted reaalsetes sotsiaalsetes kooslustes, siis nimetatakse psühhodraamat ka suhete teraapiaks.

Psühhodraama teraapia sobib tööks erinevates kriisiolukordades ja toimetulekuraskutes, suhteprobleemide või emotsionaalselt ebastabiilsete seisundite korral, samuti varase lapsepõlve ja hilisemate psüühiliste  traumadega. Psühhodraama arendab ja ravib hästi ka pre-verbaalseid protsesse, mis ei ole sõnades väljendatavad ja kognitiivsel tasandil kättesaadavad, tihti ei oska inimesed ise öelda mis on nende probleemide põhjuseks, neil ei ole otseseid mälestusi. Loovates rollitegevustes ja terapeutilist lisareaalsust kogedes  saavad ravitud ka need kogemused, millel on pigem kehaline kui kognitiivne mälu. Teraapia käigus taastub emotsionaalne tasakaal, paraneb enesetaju ja sotsiaalne toimetulek.

Neurobioloogilisel tasandil toimub sellise tegevuse käigus ajus kahjustatud või väljaarenemata närvivõrgustike taastumine just aju paremas poolkeras, kus asuvad varajaste sotsio-emotsionaalsete kogemuste keskused. Paranemine nõuab pikemaajalist terapeutilist sekkumist, eelistatult grupiteraapia vormis, et oleks piisavalt aega õppida uutes turvalistes grupisuhetes ja et uued seosed saaksid kinnistuda.

Otsest vastunäidustust psühhodraamale ei ole, pigem tuleb kaaluda kas inimene on võimeline osalema grupiteraapias või sobib talle antud hetkel individuaalne teraapia. Kui tegemist on psühhoosi või muude akuutsete kriisiseisunditega, siis rakendatakse vastavat psühhiaatrilist või terapeutilist sekkumist nagu iga teise psühhoteraapia liigi puhul. Individuaalset psühhodraama teraapiat soovitatakse juhtudel, kui grupisuhetes olemine on inimesele oma meelsesundi tõttu liiga kurnav, liiga hirmutav vms. Psühhodraama tehnikad on välja arendatud lähtuvalt lapse arengust, nii et kasutusel on ka kõige „lihtsamad“ ja elementaarsemad võtted nagu turvalise keskkonna loomine, kontakti hoidmine ja harjutamine, usalduse (ka eneseusalduse) taastamine, mängimise ja lõõgastumise  õppimine jne.

Psühhodraama on üks tänapäevastest abivahenditest,  mis ei eelda kindla diagnoosi olemasolu ja kus ei tegelda mitte üksikute sümptomitega, vaid inimese ja tema eluga tervikuna. Oluline on usalduslik koostöö terapeudi ja kliendi vahel, grupiteraapias ka kõigi grupiliikmete kui terapeutiliste abi-minade vahel. Psühhodraama aitab leida just sellist konkreetset arenguteekonda, eesmärki ja lootust, mida iga ainulaadne inimene on vajanud. Vahel käiakse teraapias tõesti vaid 1-2 korda ja saadakse ka sellest olulist abi. Need juhud on tavaliselt seotud konkreetsete elu-olukordadega (elumuutused, töövahetus, lahkuminek).     

Mida me psühhodraama grupis teeme? Lühidalt on üks grupikohtumine kolmeosaline: soojendus, tööfaas ja jagamine. Töö alguses räägime läbi piirid ja kokkulepped, alustavas grupis saame omavahel tuttavaks kasutades  erinevaid kohtumisi, reaalset suhtlemist ja loovaid tegevusi. Eesmärgiks on luua tööks vajalik piisavalt turvaline õhkkond ja terapeutiline suhe nii terapeudi kui grupikaaslastega  Tööfaasis kasutame sageli “lavastust”, kus üks inimene saab tuua välja mingi konkreetse küsimuse, loo, juhtumi, suhetemustri, sisepinged vms. Lavastuse kaudu on seda siis võimalik uurida, korrigeerida ja integreerida. Lavastust ja kogu protsessi juhib psühhodraama lavastaja ehk terapeut. Olles kellegi loos erinevates rollides saavad teised grupiliikmed teha ka endale olulist tööd. Peale tööfaasi järgneb jagamine, kus jagatakse oma sarnaseid kogemusi ja tundeid, mis mõjub paremini kui nõu andmine ja kritiseerimine.  Kõigi lugude kuulamine ja aktsepteerimine aitab olla grupis võrdsemas positsioonis ja saada üksteiselt toetust. Moreno on viidanud, et oleme küll harjunud kaasa tundma kannatavale inimesele, peaksime endas aga arendama ka kaastunnet loova inimese suhtes. Seega grupis arendame oma mõistvust ja kaasaelamist nende suhtes, kes julgevad katsetada ja eksida, püüda luua oma elus midagi uut.  

EPDÜ liikmed

Psühhodraama psühhoterapeudid

võrdlus teistega

We use cookies to personalise content and ads, to provide social media features and to analyse our traffic. We also share information about your use of our site with our social media, advertising and analytics partners. View more
Cookies settings
Accept
Privacy & Cookie policy
Privacy & Cookies policy
Cookie name Active

Who we are

Suggested text: Our website address is: http://psyhhodraamayhing.ee.

Comments

Suggested text: When visitors leave comments on the site we collect the data shown in the comments form, and also the visitor’s IP address and browser user agent string to help spam detection. An anonymized string created from your email address (also called a hash) may be provided to the Gravatar service to see if you are using it. The Gravatar service privacy policy is available here: https://automattic.com/privacy/. After approval of your comment, your profile picture is visible to the public in the context of your comment.

Media

Suggested text: If you upload images to the website, you should avoid uploading images with embedded location data (EXIF GPS) included. Visitors to the website can download and extract any location data from images on the website.

Cookies

Suggested text: If you leave a comment on our site you may opt-in to saving your name, email address and website in cookies. These are for your convenience so that you do not have to fill in your details again when you leave another comment. These cookies will last for one year. If you visit our login page, we will set a temporary cookie to determine if your browser accepts cookies. This cookie contains no personal data and is discarded when you close your browser. When you log in, we will also set up several cookies to save your login information and your screen display choices. Login cookies last for two days, and screen options cookies last for a year. If you select "Remember Me", your login will persist for two weeks. If you log out of your account, the login cookies will be removed. If you edit or publish an article, an additional cookie will be saved in your browser. This cookie includes no personal data and simply indicates the post ID of the article you just edited. It expires after 1 day.

Embedded content from other websites

Suggested text: Articles on this site may include embedded content (e.g. videos, images, articles, etc.). Embedded content from other websites behaves in the exact same way as if the visitor has visited the other website. These websites may collect data about you, use cookies, embed additional third-party tracking, and monitor your interaction with that embedded content, including tracking your interaction with the embedded content if you have an account and are logged in to that website.

Who we share your data with

Suggested text: If you request a password reset, your IP address will be included in the reset email.

How long we retain your data

Suggested text: If you leave a comment, the comment and its metadata are retained indefinitely. This is so we can recognize and approve any follow-up comments automatically instead of holding them in a moderation queue. For users that register on our website (if any), we also store the personal information they provide in their user profile. All users can see, edit, or delete their personal information at any time (except they cannot change their username). Website administrators can also see and edit that information.

What rights you have over your data

Suggested text: If you have an account on this site, or have left comments, you can request to receive an exported file of the personal data we hold about you, including any data you have provided to us. You can also request that we erase any personal data we hold about you. This does not include any data we are obliged to keep for administrative, legal, or security purposes.

Where we send your data

Suggested text: Visitor comments may be checked through an automated spam detection service.
Save settings
Cookies settings